Tänapäeva digitaalses maailmas on küberrünnakud muutumas üha levinumaks ja mitmekesisemaks. Erinevad ründeliigid võivad tabada nii üksikisikuid, ettevõtteid kui ka valitsusasutusi, põhjustades ulatuslikku kahju.

RIA registreeris 2024 aasta oktoobris 658 mõjuga intsidenti, mis on viimase poole aasta keskmisest kõrgem näitaja. Jätkuvalt moodustavad õngitsuslehed kõige suurema osa CERT-EE registreeritud intsidentidest. Kui veel mai kuus registreeriti neid alla 200, siis tõusvas tempos oktoobriks juba tervelt 377 juhtumit.

• Lunavararünnakud (Ransomware). Lunavara on pahavara, mis lukustab kasutaja failid või süsteemid ning nõuab nende taastamise eest lunaraha. Tavaliselt levib see läbi pahatahtlike e-kirjade või nakatatud veebilehtede. Selle vastu aitab kaitsta, kui kasutada tugevaid parooli- ja autentimismeetmeid ja varundada oma faile regulaarselt ning loomulikult tasub olla ettevaatlik tundmatute linkide ja manuste avamisel.
• Teenusetõkestusrünnakud (DDoS). DDoS (Distributed Denial of Service) rünnakud on mõeldud serveri või võrgu ülekoormamiseks tohutul hulgal liiklusega, muutes süsteemid kättesaamatuks kasutajatele. Enamasti on selliste rünnakute sihtmärgiks suuremad ettevõtted ja valitsusasutused, aga kindlasti mitte ainult. Selle vastu aitab, kui hajutada serverid mitmesse asukohta vähendades sellega ühe rünnaku mõju ning muid DDoS kaitsemeetmeid nagu näiteks liikluse filtreerimine.
• Andmevargus (Data Breach). Andmevarguse korral pääsevad ründajad ligi tundlikule informatsioonile nagu paroolid, krediitkaardiandmed või isikuandmed. See toimub sageli nõrkade turvameetmete või inimlike vigade tõttu. Selle vastu aitab mitmetasandiline autentimine ning tundlike andmete varasem tugev krüpteerimine.
• Andmepüük (Phishing). Andmepüük ehk nn petukirjad näevad välja üsna usaldusväärsed, kuid nende eesmärk on petta kasutajat jagama tundlikku teavet nagu paroolid või krediitkaardiandmeid. Õngitsuskirjad on üks enimlevinud küberründe tüüpe Eestis. Populaarne andmepüügivorm on võltsitud panga e-kirjad, mis paluvad kasutajal "konto kinnitamiseks" sisestada oma andmed. Selle vastu aitab, kui kasutada turvatarkvara, mis tuvastab ja blokeerib andmepüügilehed juba eos. Alati tuleb meeles pidada, et tundlikku teavet ei tasu kergekäeliselt jagada ning alati kontrollida e-kirjade saatja aadressi ja linke selle sisus.
• Pahavara (Malware). Pahavara on tarkvara, mis on loodud kahju tekitamiseks. Selle alla kuuluvad viirused, ussid, troojalased ja nuhkvara. Pahavara võib hävitada andmeid, varastada teavet või üle võtta süsteemid. Kasutage alati usaldusväärset viirusetõrjetarkvara ning hoidke oma tarkvara ajakohasena. Loomulikult tasub ka vältida tundmatute failide ja programmide allalaadimist.
• Sotsiaalne manipulatsioon (Social Engineering). Sotsiaalse manipulatsiooni rünnakud kasutavad ära inimeste usaldust, et veenda neid avaldama tundlikku teavet või sooritama kahjulikke toiminguid. Näiteks võib häkker esineda IT-töötajana ja veenda töötajat jagama oma parooli või andma kaugligipääsu ettevõtte süsteemile. Selle vastu aitab üldise küberhügieeni taseme tõstmine organisatsioonis - koolitage oma töötajaid ära tundma manipuleerimisvõtteid ning kehtestage kindlad reeglid tundlike andmete jagamiseks.

Digitaalse turvalisuse kindlustamine ja infoturve nõuab pidevat õppimist ja kohanemist, sest ründajad muutuvad aina nutikamaks.